Ilmakärast kaugel – eemal on üks kõrvaline ja lummav maanurk oma põldude, metsade, majade, käänuliste teede ja jõe ning vesiveskiga. Muu maailma hääled siia ei kostu. On vaid jõe rahustav vool, puulatvades sosistav tuul ja linnulaul. Talviti valitseb siin aga valge vaikus ja rahu. Üksikutest korstnasuudest taevasse kerkivad suitsupilved räägivad siinsete sõbralike perede lugusid elust mis olnud ja on, mis ees.

See paik on Umbusi. Pisike ent pika ajalooga küla Põltsamaa vallas. Umbusi maadelt on leitud kiviaegne asulakoht.

Umbusi tõeline peidetud pärl on siinne vesiveski. Seesama paik, millest tänaseks saanud külalistemaja, kuhu me pikisilmi teid ootame.

Nagu ühele kalliskivile omane, ümbritseb vesiveski sünnilugu salapära. Näpuga ajaloos järge ajades võib esimesi märke sellest leida ühelt 1819. aasta maakaardil. Teised teavad hoopis rääkida, et veski on ehitatud millalgi 1857. aasta paiku Pajo nimelise mehe poolt. Võta siis kinni, millal täpselt Umbusi pärl sündis.

Tegelikult ei olegi see oluline. Loeb see, et see ajalooline paik on täna ärganud uuele elule ja ootab siia külalisi. Jahu siin enam tõesti ei jahvatata ja veskihoones pole enam ammu Tarvitajate Ühisuse poodi. See eest on pea 400 m2 suuruses hoones suur kaminasaal ja hulk magamistube. Kaminasaalis on parasjagu ruumi üle 30-ne inimesele ja magamisasemeid tubades on täpselt kakskümmend. Ent nagu heade lammastega lood on, siis mahub neid hea tahte korral kümne võrra enam.

Olete siia väga oodatud. Olgu küllatuleku eesmärgiks pidada sünnipäevi, suvepäevad, intiimsemaid pulmapidusid või tulete te sõpruskonna või perega lihtsalt aega veetma. Ja aeg – see voolab me kõrvalises maanurgas teisiti. Palju aeglasemalt kui otse maja kõrvalt läbivoolav jõgi.

Aga kui on jõgi, siis on ka sild, mis ühendab ta erinevaid kaldaid nagu meie hubane majapidamine inimesi. Muide. Sageli juhtub nii, et inimesed jäävad keset silda pidama. Sellel on oma põhjus, mis peitub vees. Seal ajavad oma kalaasju forellid, kelle vaatamine on kui teraapia.

Teraapiline mõju on ka saunal. Rääkimata sellest, et saun on ühe Eestimaise (maa)idülli lahutamatu osa. Meil on neid tervisetempleid lausa kaks. Üks neist majas sees ja teine teiselpool jõge. Jah, muidugi saab peale korralikku leilivõttu ükskõik kummas saunas sumaki värskendavasse vette karata. Kasvõi aastaläbi.

Tulge Umbusisse. Ükskõik millisel aastaajal. Eemale ilmakärast, looduse rüppe.